teisipäev, 27. oktoober 2009

Rahvariiete putiik


Terve Tallinna vanalinn on täis poepugerikke, uhke kirjaga "Boutique see-ja-too". Klientide külluse üle nad just ei kurda, kaubavaliku kirevuse üle kuuldavasti samuti mitte - nende sihtgrupp teatab enamasti üleolevalt, et ostab oma hilbud väljamaalt, kus valik suurem ja hinnad soodsamad.

No ma tahaks näha, millisest väljamaisest poest nad meie oma, linaseid ja maavillaseid undrukuid ja hamesid hangiksid :)

Ma ei näe vähimatki põhjust, miks ei võiks sihukeses idee poolest peenes poekeses meie äraproovitud ja kunde mõõtudele kohendatud rahvariideid müüa. Jah, seesama vanalinn on täis turistilõkse, kus kah pseudorahvuslikke kampsikuid või lisaneid hamesid müütatakse, aga ei ole mina veel leidnud neist riidetükki, mis kandmiseks mõeldud. Või müüjat, kes oskaks seletada, mis kihelkonna kehakatetega tegu ning millist särki, sokke ja vööd kogu komplekti täielikuks muutmiseks kandma peaks.

Aga sina, hea lugeja, oled ju vana rahvatantsija, samuti tead, kuspool asub raamatukogu ning kust leida Eesti Rahva Muuseumi infotelefon. Ehk on sulle koolis isegi käsitööd õpetatud ning võib-olla on maal vanaema juures veel kangasteljedki alles. Kaua me nende ameerika kauboide säärekatetega kõrtsupinke kulutame, ah?

Või kui sa hoopis juhtud esindama mõnd muud siinmail resideeruvat põnevat rahvakildu, oled näiteks mustlane, juut, lätlane või suisa setu - ära häbene! Nii nagu ühes korralikus linnas peab lisaks pubile ja bistroole olema ka hiinakas ja essburger, lisab kottpükstes ja turbaniga isand üldisele kaabude- ja kintspükste massile ainult koloriiti. Mõtle kui kirevaks muutub pilt ööklubides, kui seal lisaks Permi rahvariietele veel ka kinžalle ja papaahasid välgub :)

1 kommentaar: