laupäev, 14. veebruar 2015

Naera terviseks!

Psühholoogitädid väidavad, et teinekord aitab stressi vastu ka see, kui stressi sümptomid maha suruda. Isiklik avaliku esinemise kogemus räägib sama - kui ikka enne arvukale ja/või tähtsale publikule esinemist närv sees (ja televiisor pildistab ka), tuleb millestki kõvasti kinni haarata, nii et käed väriseda ei saaks, ja hingata aeglaselt ja sügavalt, et ärev ähkimine maha summutada. Ja ennäe, juba mõne minuti pärast oled päriselt ka rahulik ning esinemine läheb ludinal.
Mis seal salata, eks töötu olemine tekita kah omajagu stressi - raha põle, ukse taga kakleb kodulaenu inkasso kommunaalteenuste  inkassoga (telko inkasso vaatab pealt ja peab punktiarvestust), ja niigi madalat enesehinnangut uuristab järjekordne potentsiaalne tööandja, kes su CV ja motivatsioonikirja peale, mille kallal sa kolm ööd järjest higi, verd ja pisaraid valasid, isegi vastama ei vaevu. No ja peamiselt veest ja kiirnuudlitest koosnev dieet paneb su veresuhkru hullult hüplema, mis omakorda muudab su meeleolu niisama vaoshoituks ja tasakaalukas kui Eurovisiooni publiku, kes näeb kleidiga meest lavale ronimas.
Aga naer on teatavasti terviseks, võideldes nii lampjalgsuse kui stressi vastu. Ütled, et sinu olukorras pole midagi naljakat ja üldse, teiste õnnetuse üle pole viisakas naerda? See, mu sõber, pole tegelikult tähtis. Tähtis on see, et ka teeseldud naer, kui seda küllalt kaua harrastada, saab su stressisümptomid ilusti kontrolli alla - ja muutub sujuvalt siiraks ja kergendavaks ka ;)
Kuid veel toredam, et sellega annab ka veidi raha teenida. Telefon sul ikka on? Võta oma naer linti. Kuula üle. Proovi veel. Lindista uuesti, kuula ja lihvi oma helindit niikaua, kuni endal kah naljakas hakkab.
Ja edasi?
Noh, konservnaer, mida teleseepides ja showdes lastakse, lindistati ilmselt juba viiekümnendatel. Aga äkki tahab mõni olemasolev kanal midagi värskemat? Miksi oma erinevad naerud kokku ja paku. Või, veel parem, paku oma eriti õõnsalt kõlavaid saadusi telefonihelinatena.
Kui sul juhtub kodus olema titt, oled eriti või sees. Tee talle nägusid ja võta tema kõgistamine videosse. Arvad, et nii ei teeni? Need kutid on juba sada tonni kokku kühveldanud ;)



teisipäev, 30. märts 2010

Kasemahla?

Teate ju küll, hooaeg läheneb. Ja mis siin pikalt seletada - vee ja õunaga lörtsitud Ukraina kasemahla eest küsitakse umbkaudu 15 krooni liitrist, seal läänes aga pakendatakse nimetet toore 200 ml plastpudelisse ja müüakse orgaanilise kehahooldussodi pähe 154 krooni 45 senti tükk (Eesti Panga tänase kursi järgi).

Nii et muudkui pakendama, ja kui pudelid otsas, siis ämber kaasa ja turule müüma!

Tervisekaitset ärge kartke, sest niikaua kuni te seda va mahla ei kuumuta ega talle mingit muud sodi hulka ei sega, ei ole te Toiduseaduse mõistes toidu käitleja ning tunnustust ega muid pabereid teil olema ei pea. Kui inspektorid liiga tüütuks peaksid kätte ära minema, võite alati öelda, et müüte küttepuid vedelal kujul :p

esmaspäev, 25. jaanuar 2010

Anna endale ise tööd!

Väike ajupesuartikkel Janek Mäggilt.
Kokkuvõte:
"Pole mõtet kadestada neid, kes on midagi saavutanud. Olgu kuulsust või raha või mida iganes. See kõik on saavutatav, kui ennast kätte võtta. Ükskõik mis põhjusel me tänavale satume, on sealt võimalik edasi minna.
Ja mina olen tagantjärele pööraselt õnnelik, et ma palgatöölt «tänavale sattusin». See võimaldas mul ennast leida ja ette võtta sammu, mida mugava elu juures najalt ei söandaks – hakata ettevõtjaks."

teisipäev, 22. detsember 2009

Idee töötule turundusjuhile


Tööandja ei osanud hinnata sinu jõupingutusi tema roppkalli kohviku/plassmassnõude tootesarja/kõrgtehnoloogiliste kanalisatsioonitorude üleshaipimisel? Või otsustasid ise töölepingu üles öelda, enne kui sinu isiklik maks seda teinud oleks? Ega mainitud organ minu pakutud ideed teostades kah eriti puhkust saa, kuid kõik muud plussid kaaluvad võimaliku terviseriski ilusti üles.

Võta oma tiiva alla punt noori kunstnikke. Anne ega ambitsioonid pole eriti olulised. Sinu omad, muide, kah mitte - nii vähe kui sa turundusest teadki, vaatavad sinu tulevased hoolealused sulle sel teemal igal juhul alt üles. Või pigem ei vaata - neile on ju kunstikoolis õpetatud, et enesemüümine on ühe tõelise loomeinimese rängimaid patte ning Tauno Kangro ja Navitrolla on koos oma taiestega ka oma hinge maha müünud. Aga pole hullu, võta seda kui võimalust - tee neile selgeks, et sel ajal kui nemad kõrget kunsti teevad, võtad sina räpase mammonaga õiendamise enda peale. Koos vastava osaga tuludest, mõistagi ;)

Ja edasi? Lihtne - jooda kogu kamp silmini täis ja kirjuta kõik üles, mis nad suust välja ajavad. Siis tõmba need kohad maha, mis sulle vähegi mõistlikud ja loogilised tunduvad, ning avalda see uue kunstikoolkonna manifestina. Koolkonna võid nimetada näiteks selle koha järgi, kus te joomas käisite.

No ja edasi on juba puhas vana kooli turundamine - ega mina ei pea vana santi lonkama õpetama :)

Oma koolkonna eest tuleb sul muidugi natuke hoolitseda ka - jälgi, et neil oleks mõõdukas tervislik ninaesine ning joodavat parasjagu niipalju, et loomeind ei raugeks, kuid mitte rohkem - kui sul õnnestub nad vanadeks klassikuteks välja venitada, teenib nende pealt rohkem. Kui avastad, et mõni neist narkotsi paneb, ära hakka suhteid rikkuma, vaid informeeri tasakesi politseid - üks tore skandaal tuleb kunstimüügile alati kasuks ning võibolla ehmatab ka vahelejääja mõneks ajaks eemale. Päris narkaritega ei saa õigest ärist nagunii asja.

pühapäev, 22. november 2009

Veel veebitreialitele: veebipõhine paroolilaegas


Ega see mees siin pole ainuke, kellel paroolindus üle pea kasvab. Jah, Firefoxil on tore plugin nimega Lastpass (saadaval ka IE-le ja eraldiseisva rakendusena), aga paranoik minus pole just õnnelik, kui mu paroole kuskilt Kalifornia serverist minu brauserisse läkitatakse. Seevastu Eesti server ning ID-kaardi või Mobiil-ID-ga kaitstud paroolilaegas oleks hoopis teine tubakas.

Progetagu ära!

Kui jubin töötab korralikult ning lisaks turvaline olemisele jätab ka turvalise mulje, olen heameelega valmis maksma sama suurt või isegi tiba suuremat kuutasu kui Mobiil-ID eest.

teisipäev, 10. november 2009

Veebitreialitele: uus killer-app


Eks see ole ammu teada, et Eesti on IT-suurriik, kus on välja mõeldud Skype, Kazaa, Rate, Orkut ja Estobuntu. Kuid mis saab kellelgi olla midagi niisuguse rakenduse vastu, mis meid kõiki veel 10 korda kuulsamaks muudab?

Uue killeraplikatsiooni idee autoriks on tegelikult Offf, kes, olles heauskselt lugenud uue alkokalkulaatori soovitust, asus õhinal uut rakendust proovima. Paraku oli pettumus kerge tulema: advanced kasutajana ei leidnud Offf euroliidu toel valminud rakendusest kohta, kus saab defineerida oma lemmikmarke, rääkimata võimalusest joomasid ette planeerida ning joomakalendrit sõpradega jagada. Tsiteerigem klassikut:
Offf ütleb (11:51):
 sõimasin terake seda ilget alkokalkulaatorit
 aga unustasin panemata kõige olulisema puuduse
 Kus on integratsioon sotsiaalvõrgustikega????
Offf ütleb (11:52):
 ma tahan ju oma alkogoli individuaalgraafikud avaldada oma rate, orkuti ja facebooki kontol
 ja ma tahan neid ju võrrelda sõber akseli ja sõber peetriga
 et kes on kõige tublim ja kõige rohkem vaenlast hävitanud
Offf ütleb (11:53):
 tänapäeval pole rakendus, millel puudub integratsioon sotsiaalvõrgustikuga, elujõuline rakendus
 selline asi tuleb teha facebooki pluginana
Offf ütleb (11:54):
 mis võimaldab rakendsust sõpradega jagada ja koostada alkoholismi (või karskuse) edetabeleid

Jah, sõbrad veebitreialid, nii lihtne see ongi. Võtke kätte ja progege ära! Kaubagruppide sisestamise võite jätta tootjate-maaletoojate hooleks, kes ilmselt ei kõhkle ka teie töövaeva hüvitamast. Võibolla panevad oma õla alla ka Euroopa Liit, Tervise Arengu Instituut ning EAS. Võib-olla koguni Eesti riik - statistikutel ja tollil jääks ju sellevõrra hulga tööd vähemaks, kui kodanikud ise vabatahtlikult oma alkokogused deklareerivad.

esmaspäev, 2. november 2009

Näritud nätsu probleem


Ja nüüd üks väljakutse leiutajatele.

Mina pole keemik ega nanotehnoloog, aga kui nimetet oskused sinu portfooliosse kuuluvad, istu palun maha ja leiuta sihuke mögin, millega kokkumääritud toolipõhjad ja lauaäärealused äranäritud nätsu enda külge kleepida ei lase.

Lisaks muinasjutulisele rikkusele pälvid ka kestvad kiiduavaldused tänulikult inimkonnalt.

teisipäev, 27. oktoober 2009

Rahvariiete putiik


Terve Tallinna vanalinn on täis poepugerikke, uhke kirjaga "Boutique see-ja-too". Klientide külluse üle nad just ei kurda, kaubavaliku kirevuse üle kuuldavasti samuti mitte - nende sihtgrupp teatab enamasti üleolevalt, et ostab oma hilbud väljamaalt, kus valik suurem ja hinnad soodsamad.

No ma tahaks näha, millisest väljamaisest poest nad meie oma, linaseid ja maavillaseid undrukuid ja hamesid hangiksid :)

Ma ei näe vähimatki põhjust, miks ei võiks sihukeses idee poolest peenes poekeses meie äraproovitud ja kunde mõõtudele kohendatud rahvariideid müüa. Jah, seesama vanalinn on täis turistilõkse, kus kah pseudorahvuslikke kampsikuid või lisaneid hamesid müütatakse, aga ei ole mina veel leidnud neist riidetükki, mis kandmiseks mõeldud. Või müüjat, kes oskaks seletada, mis kihelkonna kehakatetega tegu ning millist särki, sokke ja vööd kogu komplekti täielikuks muutmiseks kandma peaks.

Aga sina, hea lugeja, oled ju vana rahvatantsija, samuti tead, kuspool asub raamatukogu ning kust leida Eesti Rahva Muuseumi infotelefon. Ehk on sulle koolis isegi käsitööd õpetatud ning võib-olla on maal vanaema juures veel kangasteljedki alles. Kaua me nende ameerika kauboide säärekatetega kõrtsupinke kulutame, ah?

Või kui sa hoopis juhtud esindama mõnd muud siinmail resideeruvat põnevat rahvakildu, oled näiteks mustlane, juut, lätlane või suisa setu - ära häbene! Nii nagu ühes korralikus linnas peab lisaks pubile ja bistroole olema ka hiinakas ja essburger, lisab kottpükstes ja turbaniga isand üldisele kaabude- ja kintspükste massile ainult koloriiti. Mõtle kui kirevaks muutub pilt ööklubides, kui seal lisaks Permi rahvariietele veel ka kinžalle ja papaahasid välgub :)

neljapäev, 15. oktoober 2009

Võida lotoga!

Mis oleks veel lihtsam - ostad 10 krooni eest lotopileti ja juba järgmisel kolmapäeval võid olla hea mitme miljoni võrra rikkam!

Ja nüüd arvutame natuke. Ütleme, et sa soovid võita miljon krooni. Paraku ei tule see miljon kuskilt salakeldrist ega trükita selleks ka raha juurde. See miljon peab tulema nende käest, kes 10-krooniseid pileteid ostavad. Ehk selleks, et sina saaksid võita miljoni, peab 99 999 sinuga samasugust rikastumislootust jagavat kaaskodanikku oma 10-kroonisest panusest ilma jääma.

Tegelikult jääb oma kümnest kroonist ilma koguni 199 999 piletiostjat, sest lotokorralduse rusikareegel ütleb, et laialijagamisele läheb kuni pool piletitulust.

Nii et kui sa just ei soovi toetada haridust ja kultuuri, on kõige kindlam viis lotoga võita -
jäta pilet ostmata!

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Informatsiooni korrektsioon


Doktor pani üles nn paraadpildi, mis ei kajasta eriti reaalsust - meikarid üle käinud, lips laenatud, Tiit Veermäe pildistanud.
Reaalsus on selline:

Uus instruktor meie ridades


Jah, kallid lugejad - meie blogi on saanud uue kaasautori. Oma ammendamatuid kogemusi ja teravmeelseid ideid nõustus teiega jagama tuntud sulerüütel ja elukunstnik, väsimatu rõhutute eest ja ebaõigluse vastu võitleja
JÜRI PINO!
(Aplaus!)

Jüri senised saavutused ei vaja vist tutvustamist ühelegi kirjaoskajale kaasmaalasele. Tema kirjatükke on lugejad ikka mõnuga oodanud ning laisad/lollid asjapulgad külma hirmuhigiga kartnud. Ent samas on Jüri ka vaieldamatu asjatundja tervislike eluviiside, mitmekülgse toitumise ning eriti inimhinge inseneerluse alal. Sellist tarkust teile juba õpikuturunduses ei jagata!

Omalt poolt tahaksin lisada, et kui juba sellised kaadrid töötute armee väljaõppe enda õlule võtavad, kujuneb käesolev võitlus kiireks ja võidukaks. Koos sellele järgneva eduka demobiliseerumisega :)

Püsige lainel!

Teenimis- ja protestivorm

Mis kliima on siin maal kogu aeg?
Õige, hirmus lägane. Mistõttu eestlase tõeline armastus, auto, saab iga päev ühtmoodi räpaseks. Mis siis muud kui et varitse hommikul mõne riigiasutuse parklas ja, kui auto peatunud ja kuni isandrass veel sees oma läpakat-mobiili kokku kohmitseb, lükkad sina harjaga või suure käsnaga suurema lödi ära. Kui üleminimene väljub, siis soovi talle sõbralikult, kuid alandlikult - see neile meeldib - kõva häälega: tere hommikust ja siruta manguvalt oma korbatanud töömehepihk ette.
Võibolla isegi ängatakse orjale tenga, võibolla kutsutakse organid. Paras loterii, tõenäoliselt. Samas omapärane protestivorm, eriti kui peaks juhtuma, et stseeni näeb mõni väliskülaline, kellele kohe hakatakse rääkima innovatsioonilistest lahendustest majanduskriisist väljumiseks.
Rio de Janeiro Põhjamaal, ühesõnaga.

teisipäev, 13. oktoober 2009

Tubase aiandi aksessuaarid


Kui eelmises postituses soovitatud äriskeem ilmselt megatulu tooma ei hakka ja on rohkem tore vaheldus igapäevases olmes, siis eda toetav projekt on finantsilises mõttes hoopis paljutõotavam, ütleksin isegi, et ekspordipotentsiaaliga.

Võta käepäraseid materjale - öled, riidetükid, puupulgad ja muu selline kraam, ja hakka valmistama hernehirmutisi potilillede tarvis. Taimeomaniku lapsi ja koduloomi nad küll vaevalt eemal hoida suudavad, kuid see-eest näitab sihuke minivalvur kõigile, kui väärtuslik saak potis võrsub :)

Ega sellega su fantaasia muidugi piirduma pea - võid samade objektide tarbeks meisterdada päkapikke, aiavalguisteid, kiviktaimlakomplekte ja muud sellist. Sest ehkki aiapidamishimu pole inimestest kadunud, saavad korterelamute asukad oma isiklikust aialapist ainult unistada - eriti just nüüd, masu ajal.

Väike lootuskiir ja motivaator kulub neile ju ära - teel oma unistuste koduni koos sinna juurde kuuluva aialapiga...

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Tubane aiand


Eks me kõik taha külmal talvel värsket rohelist kraami. Vitamiinid, antioksüdandid, feng shui - kõik see hüva kraam läheb pikal teel Hispaaniast siia ju mõistagi kaotsi, seega tuleb midagi kohapeal organiseerida. Miks siis mitte oma isiklikus köögis?

Ma küll ei kujuta ette, et kurki-porgandit on võimalik aknalaual poti sees müügiks kasvatada, aga maitsetaimede osas ma enam nii kategooriline ei oleks. Roheline sibul, basiilik, piparmünt ja muud kavalad maitsetaimed võtavad vähe ruumi, kuid annavad nii toidule kui elamisele palju juurde. Puhtam õhk köögis veel pealekauba.

Minu arust tasub katsetada küll - maitsetaimed potti kasvama ja need, mis oma tarbimisest üle jäävad, turule müügiks. Kaotada ei ole siin nüüd küll midagi!

Katsetus

Ehk puhas side proov või eksam, kui andetu netiinimene mina olen... Lähemalt hiljem, loodetavasti.

Lauamängud!


Ma ei ütle, et meie poodides pole saadaval erinevaid, lõbusaid ja põnevaid lauamänge. Kuid selle niši originaalsuse koha pealt on meil küll paras ikaldus. Ütleme otse - poeriiulitel laiutavad peamiselt mugandatud/kohendatud lauamänge või siis kunagiste hittide (tsirkus, kalapüük, ümbermaailmareis jms) kordustrükid.Üksikud tõeliselt head leiud kaovad ülalloetletud massi sisse...

Oskad tõeliselt hästi joonistada? Ma ei mõtle tavalist, klassikalist joonistust, vaid rohkem karikatuurilaadset pilti (mida lihtsam figuur, seda parem mängida - malesuurmeistrite vana tõde). No ja joonistagi mõned toredad mängulauad - võid kujutada näiteks teekonda reakodanikust presidendiks või asjatamist mõnes lahedas joomakohas, minupoolest kasvõi kiiksuga šoppamist mõnes ostukeskuses. Trükkimine ja pakendamine on juba tehnika küsimus, nuppe ja täringuid saad Hiinast odavalt hulgi.

Ega sa muidugi pelgalt täringumängudega piirduma pea - on ju veel erinevad kaardimängud, äraarvamismängud ja muu selline - kui teema sind tõsiselt huvitama hakkas, küll sa siis endale erinevad variandid selgeks teed.

Aga ära kopeeri, eks! Monopole ja ümbermaailmareise on terve ülejäänud maailma täis, sina aga paku välja miskit originaalselt. Midagi sellist, mida saaks isegi eBays jaapanlastele maha müüa ;)

pühapäev, 11. oktoober 2009

Väikelaoteenus



Istud kinnisvara otsas, mis on sinu jaoks natuke liiga suur? Nojah, kinnisvaraspekulatsioonideks, nagu sa isegi tead, ei ole praegu just kõige magusam aeg. Aga miks mitte vähemalt natuke ülalpidamiskulusid tagasi teenida?

Paku välja väikelaoteenus - sinu tühjalt seisev kelder võib majutada mõne õnnetu linnainimese talvevarusid või koduveinikollektsiooni, sinu kuurialune sobib suvel talvekummide ja talvel jalgratta hoidmiseks, tühjalt seisvas konkus võivad seista kellegi varuriided või vanaisalt päritud raamatukollektsioon, mille ta kindlasti lahti pakib, kui suurema elamispinna saab.


Mitte väga suure (nii pinna kui hinna poolest) laoteenuse tahtjaid on tõenäoliselt rohkem kui arvata oskad. Inimesi, kelle pole oma asju kusagile panna, kui nad kas kolivad, remonti teevad, elamispinda vajavad või väljamaale raha teenima siirduvad, on tegelikult päris palju.

Sinu eeliseks on paindlik hinnakujundus, vajadusekohased hoiutingimused ja keegi, kes kolal silma peal hoiab. Eriti super, kui saad lisaboonusena pakkuda ka toomis- ja viimisteenust ;)

kolmapäev, 7. oktoober 2009

Lapsed hoiule!

Nii veidralt kui see ka ei kõla, pole isegi meie kallis Masu kuigivõrd leevendanud lapsehoiuteenuse põuda. Vastupidi, minu tuttavad noored mammad kurdavad kuidagi süstemaatiliselt, et nad on tõsiselt hädas kas töölenaasmise või isegi õhtuks mehega pittumineku korraldamisega - no ei ole oma pägalikke kuhugi ega kellegi hoolde jätta!

Kusjuures ega nad lasteaiakohti niiväga taga ei nutagi - kuivõrd meie transrasvadega rikutud noorsugu kipub olema suht nigela tervisega, kujuneks lasteaiatsükkel niikuinii stiilis: nädal kohal, kolm nädalat kodus haige. Ehk siis nad vajavad kedagi, kes oleks valmis üsna ebakorrapäraste ajavahemike tagant ja suht lühikese etteteatamisega nende tupsununnukestel silma peal hoidma.

Jah, lapsehoiuteenuse vahendamiseks on suisa eraldi sait püsti pandud, aga no olge normaalsed - hakkab keegi jee üheks õhtuks lapsehoidjat otsides pelgalt vahendusteenuse eest poolteist tonni välja käima! Ei, lapsehoidjate kutseliit on muidu tore ja kindlasti väga vajalik asi ning kui sul 1200 kroonist kahju ei ole, võid ju täitsa kaaluda liikmeks astumist (mida sa selle eest vastu saad, ei hakanud küll kiiruga silma). Aga võibolla ei peagi nii suurelt ja professionaalselt ette võtma.


Alustada võid näiteks oma isiklikust kortermajast - mida suurem see olema juhtub, seda parem sulle. Kleebi (või paigalda, nii kuidas ühistu lubab) trepikodadesse maitsekalt kujundatud sildid, kus hõikad välja, et oled valmis oma maja pätakaid kantseldama, kuniks nende niiöelda autorid linna peal omi asju ajavad. Kui valdad ka mõningaid teisi oma majas kõnelevaid keeli, korda sedasama ka vene, inglise või soome keeles. Väldi sealjuures Google Translatorit - sul tuleb lastega nagunii väljalubatud keeles suhelda ning, mis veel hullem, nende vanematelt sellessamas keeles ka oma väljateenitud tasu küsida.

Kindlasti lisa ka oma pilt - mitte reidikas, vaid ikka soliidne - kui vaja, käi juuksuris, pane selga oma parim kostüüm ja lase pilt teha päris fotograafil. Ära unusta sealjuures fotograafile muhedalt naeratamast!


Kui kavatsed seda minilasteaeda oma isiklikus korteris pidada, korista see korralikult ära, vajadusel tee kasvõi pisuke sanitaarremont. Nipsasjad ja muu kergelt purunev kraam korja parem kummutisahtlisse ning jälgi, et juhtmeid, vardaid ega nõelu ripakile ei jääks. Koduloomad, nii kurb kui see ka pole, tuleb ilmselt ajutiselt eksiili saata - tänu hüpersteriilsele keskkonnale on enamikel lastest üks või teine allergia. Tatine, villis ja röökiv põngerjas ning tolle tigedad vanemad on küll viimane asi, millega sa kokku puutuda tahad.

Võib juhtuda, et sul tuleb ka hoiustatava enda kodus valvet pidada. Sel juhul jää alati viisakas, respekteeri võõrast kodu ja nende inimeste eraelu, aga samas ära lase jõnglasel ülekäte minna ega lollusi teha. Kõige parem, kui lased noorel mammal täpselt kirja panna, mida võib teha, mida peab tegema ja mida ei tohi teha - siis on pärast vähem ütlemist.

teisipäev, 6. oktoober 2009

Mmmm, jäätis!

No olgem ausad, vahetult enne kütteperioodi külmas toas lõdisedes ja akent piitsutavat külma vihma jälgides on jäätis küll üks viimase numbri prioriteete. Aga ilmaaegu! Nupukad kulinaarid on juba ammu leiutanud tervisliku küüslaugujäätise, ent miks mitte pruulida näiteks pärnaõie-, kummeli või, hoidku jumal, astelpajujäätist? Tegelt ei peaks astelpaju minu arust üldse magustoitudesse vägistama, küll aga on see hüva mari suurepäraseks lisandiks lihatoitude, aga miks mitte näiteks ka kõrvitsamarinaadi juures. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Ühesõnaga, hangi omale jäätiseaparaat, sellele lisaks ka kohvikuruumid ning hakka tootma ja turustama kõikvõimaliku (ja ma mõtlen tõesti kõikvõimaliku) maitse ja lisanditega jäätist. Aaloe, litši, paprika, kõrvits, basiilik, till, kurk, kanep, idamaine vürtsisegu - igüks proovib vähemalt korra ;)

Ära hakka igasuguste paksendajate ja muude lisanditega jändama - tavaline koor on praegu odav ja nagunii ostetakse sul kõik enne käest ära, kui miskit säiluda jõuab. Ära unusta ka diabeetikuid ja laktoositalumatuid - tee mõned suhkruta või sojapiimaga partiid.

Praegu on jsut õige aeg sisseseadet soetada ja retsepte nuputada - kui suvi käes, võid paari kuu käibega järgmise talve ilusti üle elada!

esmaspäev, 5. oktoober 2009

p2p raamatukogu


Eelmisele sissekandele lisaks veidi non-profitit ka.

Külaraamatukogu on iseenesest tore asi, ainult et külaseltsi jaoks võib see muutuda ebamõistlikult kulukaks - raamat tahab ju kuiva katusealust, soovitavalt ka köetud ruumi ning muidugi ka inimest, kes kogu protsessil silma peal hoiaks, viiviseid kasseeriks ja külastajale põnevamaid uusväljaandeid soovitaks.

Ideaalis võiks rahva teadmistejanu olla muidugi nõnda suur, et kõik raamatud on pidevalt välja laenatud. Aga tasub neid siis üldse kuhugi tagasi viia? Meil on lõppeks tehnikasajand ja internet ning kaasaegse raamatukoguandmebaasi jaoks pole mingi probleem pidada arvet selle üle, kelle käes see või teine trükis parasjagu paikneb, majandada lugemisjärjekordi ning lugejate tagasisidet.

Ehk puust ja punaselt: külaraamatukogu raamatuid ei pea tingimata ühte ruumi kokku tassima, need võivad vabalt ka kogu aeg lugejate kodudes elada. Ma isegi teeks nii, et iga raamat on kellegi oma - siis on vähemalt keegi, kes õnnetu trükise kaanelt rasvasemad näpujäljed maha pühib, hädapärasemad parandustööd teeb ja lõhkujal küla vahel natist kinni võtab. Omanikul oleks ka õigus igal hetkel raamatut ringlusest tagasi nõuda või vähemalt lugemisjärjekorda prioretiseerida.

Muus osas on lihtne - tahan näiteks lugeda, kas mu voodi on ikka kõigi Feng Shui reeglite järgi paigutet või magan sisse puhta isikliku laiskuse tõttu? Lähen külaseltsi kodukale, avan raamatukogu alajaotuse, otsin mind huvitava trükise ja vaatan, kelle juures see parasjagu on. Seejärel lepime omavahel kokku - kas lähen tema juurde raamatu järgi või vaatab tema samast rakendusest, kas minu juures on äkki miskit, mis teda huvitab, ja viskab neile järgi tulles ka mulle raamatu ära. Igaühe huvi on märkida süsteemi, kellele ta enda käes oleva raamatu edasi andis - muidu tuleb ju omanik lõpuks talle kaela peale.

Samas süsteemis peaks saama ka muljetada, kuidas loetu meeldis, jagada soovitusi ja muud sellist. No ja egas raamatute järele muidugi tühjade kätega minda - juttu jätkub kauemaks ja kogukonnatunne kasvab mis mühiseb.

Ma ei ütle, et sellise süsteemiga igasugu probleeme ei teki, aga kusse kirjas on, et inimese elu peab lihtne olema :)