Tubane aiand

Eks me kõik taha külmal talvel värsket rohelist kraami. Vitamiinid, antioksüdandid, feng shui - kõik see hüva kraam läheb pikal teel Hispaaniast siia ju mõistagi kaotsi, seega tuleb midagi kohapeal organiseerida. Miks siis mitte oma isiklikus köögis?

Ma küll ei kujuta ette, et kurki-porgandit on võimalik aknalaual poti sees müügiks kasvatada, aga maitsetaimede osas ma enam nii kategooriline ei oleks. Roheline sibul, basiilik, piparmünt ja muud kavalad maitsetaimed võtavad vähe ruumi, kuid annavad nii toidule kui elamisele palju juurde. Puhtam õhk köögis veel pealekauba.

Minu arust tasub katsetada küll - maitsetaimed potti kasvama ja need, mis oma tarbimisest üle jäävad, turule müügiks. Kaotada ei ole siin nüüd küll midagi!

Tublid loomad

Oled talunik, harid niisama oma maalappi või oled muidu põllumajanduses tegev? Armastad viriseda kehva ilma, valitsuse ja kokkuostuhinna üle? Tohib, ma virisen natuke vastu ka?

Kus on kirjas, et üks õigeusklik põllupidaja tohib kasvatada ainult lehma, siga, kana ja võib-olla hobust ka (viimast küll, koos kasside-koertega, mitte söögiks)? Mille kuradi pärast veetakse lambaliha Eestisse Uus-Meremaalt ja seda on saada ainult Tartu turul ja Stockmannis? Tead ka, palju see seal maksab? Mine vaata järele, ja nuta siis edasi oma 20-kroonise kokkuostuhinna otsas.

Aga lammas pole ainuke maitsev loom. Miks ma ei näe poes ega turul küülikuid? Ah jaa, nende kasvatamine on kraad keerulisem kui raketiteadus. Vanasti kasvatati Eestis isegi nutriaid, kuhu need said? Läksid pärast kolhoosikorra lagunemist ojadele tamme ehitama ja ametlik statistika loeb nad nüüd kobrasteks?

Paar vutifarmi, tänu jumalale, Eestis küll töötab, aga millisest restoranist käsete vutipraadi tellida? Miks veetakse meile parte Ungarist ja hanesid Poolast? Miks ma leian Tallinna Kaubamaja sügavkülmkirstust Austraalia krokodilliliha, aga mitte eestimaist jaanalinnufileed?

Valitsuse kirumise asemel võiksite tiba turundust tudeerida, seltsimehed külaproletaarlased!

Kui kogu see zooloogiline loetelu silme eest kirjuks võttis ja pereliikmeks kasvanud kodulooma nagunii tapamajja saata ei raatsiks, siis kaaluge vähemalt kitse võtmist. Meie linnad on täis vanaemasid ja vanatädisid, kes usuvad kindlamini kui katekismust, et kitsepiim on ainumas, mis tänapäeva allergikutest pägalikele tervise tagasi annab. Kits on kena ja vähenõudlik, ehkki iseloomuga loom. Aga hais? Ma ju ütlesin, et kits on vähenõudlik loom - küll ta ära harjub :)

Millistel tegevusaladel oleks praegu üldse mõtet tööd otsida?

Jah, isegi praegusel masuajal on ameteid, mille täitmiseks tööjõudu tikutulega taga otsitakse.

Üks mu hea sõber, elukogenud müügijuht ütleb alati, et majanduskriisi sügavust näitab hüppeline nõudluse kasv uute müügimeeste järele. Eriti algstaadiumis, mil kõik arvavad, et kokkukuivavaid müüginumbreid annab parandada uute müügijõudude ja agarama müügitöö abil. Osadel firmadel õnnestub nimetatud illusioon säilitada läbi terve majanduskriisi, nii et müügipersonali otsitakse ikka ja vähemalt katseajaks või pankrotini peaks töö olema kindlustatud.

Nagu alati, on personali juurde värbamas IT valdkond, aga see teadmine sind tõenäoliselt ei aita - progemist või võrguarhitektuuri sa ööl enne tööintervjuud endale selgeks ei tee. Testimisest ära parem unistagi, seal tuleb su oskamatus väga kiiresti ja väga ebameeldival viisil välja - nimelt tigedate klientide kaudu. Projektijuhtimisega võid isegi hakkama saada, kuid selleks, et ilma erialaste teadmisteta IT-projekte juhtida, läheb tarvis seesugust hulka küünilisust ja bluffimisoskust, millega oleks mõttekam hoopis poliitikasse trügida.

Kui poliitika juba jutuks tuli, siis peab muidugi märkima, et nii erakonnad, valitsusaparaat kui ka KOV-de inimesed elavad masuajal täitsa kenasti. Erakondade värbamislainest oled nüüdseks küll juba maha jäänud, aga kui jumal annab, ei jää praegused valimised ju kaugeltki mitte viimasteks. Riigikogu valimisteni jäänud poolteist aastat ongi paras aeg, et end erakonna hierarhias piisavalt kõrgele üles töötada.

Kui sa oled keevitaja, automaattööpingi operaator või mõnd muud täpsust ja kvalifikatsiooni nõudva ameti esindaja, loed sa seda blogi nagunii niisama oma lõbuks. Minu teada pole ka head kokad niisama ripakile jäänud - süüa tahame ju kõik. Kui sul aga teab mis kõva kvalifikatsiooni võtta pole, aitab sind hädast hoopis põllumajandus.

Tõsi ta on, eelmise vabariigi ajal, majanduskriisi haripunktis kadus suviti igasugune tööpuudus - kõik rahvas oli kas heinal, vilja koristamas või kartulit võtmas. Praeguse sotsiaalmajandusliku formatsiooni ajal on käsitsitööd muidugi oluliselt vähemaks jäänud, kuid kohusetundlikku ja füüsilist tööd mittepelgavat tööjõudu on taludes ja farmides jätkuvalt tarvis. Selle sektori tööpakkumised levivad muidugi peamiselt kohaliku külatelegraafi kaudu, nii et kui oled huvitatud, tuleb sul kohapeale maad kuulama minna. Samas on külatelegraafil ka see eelis, et saad võimaliku tööpakkuja kohta kohe ka kogu taustainfo kätte - kas maksab korralikult, kas süüa ja sooja veega ka pesta saab ning ega tal sitt iseloom ei ole.

Elukoha leidmine ei ole maal tavaliselt probleemiks, mugavused võib-olla vahel küll. Kõige olulisem, millega maal elades ja tööl käies arvestama pead, on transport - kui sul oma autot ja/või juhulube pole, siis unusta parem ära. Kui sulle meeldib kõrtsis-kohvikus jõmiseda, siis unusta ka parem ära - kõrts on tavaliselt kilomeetrite kaugusel ning napsuse peaga koju tagasisõit lõppeb kas avarii või, veel hullem, krõbeda trahviga.