Millistel tegevusaladel oleks praegu üldse mõtet tööd otsida?

Jah, isegi praegusel masuajal on ameteid, mille täitmiseks tööjõudu tikutulega taga otsitakse.

Üks mu hea sõber, elukogenud müügijuht ütleb alati, et majanduskriisi sügavust näitab hüppeline nõudluse kasv uute müügimeeste järele. Eriti algstaadiumis, mil kõik arvavad, et kokkukuivavaid müüginumbreid annab parandada uute müügijõudude ja agarama müügitöö abil. Osadel firmadel õnnestub nimetatud illusioon säilitada läbi terve majanduskriisi, nii et müügipersonali otsitakse ikka ja vähemalt katseajaks või pankrotini peaks töö olema kindlustatud.

Nagu alati, on personali juurde värbamas IT valdkond, aga see teadmine sind tõenäoliselt ei aita - progemist või võrguarhitektuuri sa ööl enne tööintervjuud endale selgeks ei tee. Testimisest ära parem unistagi, seal tuleb su oskamatus väga kiiresti ja väga ebameeldival viisil välja - nimelt tigedate klientide kaudu. Projektijuhtimisega võid isegi hakkama saada, kuid selleks, et ilma erialaste teadmisteta IT-projekte juhtida, läheb tarvis seesugust hulka küünilisust ja bluffimisoskust, millega oleks mõttekam hoopis poliitikasse trügida.

Kui poliitika juba jutuks tuli, siis peab muidugi märkima, et nii erakonnad, valitsusaparaat kui ka KOV-de inimesed elavad masuajal täitsa kenasti. Erakondade värbamislainest oled nüüdseks küll juba maha jäänud, aga kui jumal annab, ei jää praegused valimised ju kaugeltki mitte viimasteks. Riigikogu valimisteni jäänud poolteist aastat ongi paras aeg, et end erakonna hierarhias piisavalt kõrgele üles töötada.

Kui sa oled keevitaja, automaattööpingi operaator või mõnd muud täpsust ja kvalifikatsiooni nõudva ameti esindaja, loed sa seda blogi nagunii niisama oma lõbuks. Minu teada pole ka head kokad niisama ripakile jäänud - süüa tahame ju kõik. Kui sul aga teab mis kõva kvalifikatsiooni võtta pole, aitab sind hädast hoopis põllumajandus.

Tõsi ta on, eelmise vabariigi ajal, majanduskriisi haripunktis kadus suviti igasugune tööpuudus - kõik rahvas oli kas heinal, vilja koristamas või kartulit võtmas. Praeguse sotsiaalmajandusliku formatsiooni ajal on käsitsitööd muidugi oluliselt vähemaks jäänud, kuid kohusetundlikku ja füüsilist tööd mittepelgavat tööjõudu on taludes ja farmides jätkuvalt tarvis. Selle sektori tööpakkumised levivad muidugi peamiselt kohaliku külatelegraafi kaudu, nii et kui oled huvitatud, tuleb sul kohapeale maad kuulama minna. Samas on külatelegraafil ka see eelis, et saad võimaliku tööpakkuja kohta kohe ka kogu taustainfo kätte - kas maksab korralikult, kas süüa ja sooja veega ka pesta saab ning ega tal sitt iseloom ei ole.

Elukoha leidmine ei ole maal tavaliselt probleemiks, mugavused võib-olla vahel küll. Kõige olulisem, millega maal elades ja tööl käies arvestama pead, on transport - kui sul oma autot ja/või juhulube pole, siis unusta parem ära. Kui sulle meeldib kõrtsis-kohvikus jõmiseda, siis unusta ka parem ära - kõrts on tavaliselt kilomeetrite kaugusel ning napsuse peaga koju tagasisõit lõppeb kas avarii või, veel hullem, krõbeda trahviga.