Pattudest priiks

Jah, jumal oma äraarvamatus tarkuses andis inimesele võime pattu langeda, aga et asi huvitavam oleks, ka võimaluse ennast patumülkast välja upitada. Ja mis võiks olla issandale meelepärasem, kui koos patukoormaga antakse ära ka veel üks ebatervete ihade allikas ja kõlbluse laostaja - raha :)

Hangi temaatiline kostüüm ning harjuta seisusekohast kõnepruuki. Mõtle ka varakult läbi, mis kujul sa pattude kustutamist pakud - kas vastava patukustutuskirjaga, sõnade pealelugemise või sõna otseses mõttes mahapesemise teel (viimane ju teatavasti vana ja äraproovitud eestlaste komme).

Leiuta ka taktika seks puhuks, kui su kliendid (eeldatavalt ikka täisealised ja teovõimelised) väidavad end pattudest puhta olevat - alati võid ju kaasa haarata ka väikse puntsu küll issanda loodud, kuid liigsetes kogustes talle võib-olla siiski mitte väga meelepärase vedelikuga. Ja eks sul endal lähe siis ju ka müük lõbusamini ning ninaotsal ei hakka nii väga külm.

Mõtle ka läbi garantiiküsimused - mida sa teed siis, kui mõni kundedest ilmub tagasi pretensiooniga, et sinu väljastatud patukustutuskiri ei aidanud?

Võib muidugi juhtuda, et ka jumal ise (see, kes vahel laupäeviti Päevalehes kolumni kirjutab) tahab müügituludest oma osa saada. Miks ka mitte - kaubamärgi eest tulebki ju maksta. Kui sa oma vaevaga teenitud veeringuid siiski loovutada ei raatsi, võid ju kasutada mõnd kaitsmata kaubamärki. Või leiutada omaenda reliogiooni - meil siin on ju teatavasti usuvabadus. Kui oma fantaasia parajasti vaba päeva on võtnud, saad loodetavasti abi kõrvalolevast valikust.

Oma teenust võid pakkuda seal, kus see sobib - laatadel, festivalidel ja teemapäevadel,  aga miks mitte ka reedeõhtustes kõrtsudes või kruiisituristidele vanalinna vahel.

Kas ma äkki ei soovita sul tegelda pettuse ja kergeusklike kaaskodanike lollitamisega? Noh, kui sa seda värki surmtõsiselt võtad, oled sa mu juba ammu mõttes kirikuvande alla pannud. Kui aga ei, mõtled sa samamoodi kui valdav osa Eesti elanikest, kellele sa müüd samasugust lõbusat ajaviidet nagu lehesabades ilmuvate horoskoopide koostajad. Kõikvõimalikud nõustajad ja hingeabistajad müüvad ju sama asja, ainult raiskavad oma patsientide aega rohkem :)

Ühemajapidamise elektrigeneraatorid

Oled meister metallitöös ning ka elektrivärk pole sulle võõras? Parem veel, kui sul on ka mõned samasuguste oskustega sõbrad ning ehk leiad ka paar asjatundjat, kes teavad midagi tugevusarvutusest, voolupingest ja muust seesugusest.

Kuhu ma sihin? Tegelikult on see hoopis Kaarel Tarandi idee, kes arvab, et kümned tuhanded pidevalt kõikuva kvaliteediga või hoopis puuduvate elektriliinide küljes olevad maamajapidamised lõpetaksid Eesti Energiaga kliendilepingu kohe, kui mõni mõistlikum alternatiiv silmapiirile ilmuks. Paku neile seda alternatiivi.

Oma elektrigeneraatorid paljudel sihukestel majapidamistel juba tegelikult on. Küsimus on ainult selles, miks peaksid needsinatsed generaatorid põletama kallist diislit, toetades sellega pealegi veel Putini kuradteabkuhusihitud plaane. Pealegi kui igas talumajapidamises jääb üle tonnide viisi taastuvat biomassi, mis ainult ootab, et valguseks ja soojuseks muutuda.

Kui sa juba aru ei saanud, siis puust ja punaselt: hakka koos oma sõpradega valmistama hakkepuitu või mõnd muud biomassi põletavaid generaatoreid, mis suudaksid jääksoojusega ka tollesama majapidamise soojaks kütta. Keerulist ei tohiks seal midagi olla -
1. varjualune, kus materjal kuivab,
2. punker, kust 
3. tigu lükkab materjali
4. koldesse, kus loitev leek soojendab
5. katelt, sealt omakorda suunatakse kuum aur
6. turbiini, mis ajabki ringi
7. generaatorit.
Vaja oleks muidugi veel ka elektri ja küttevee väljundeid ning elektroonikablokki automaatika kontrollimiseks. Pakendada võid kogu kupatuse käepärasesse konteinerisse, nii et kustunud Iljitši lambikesega majapidamisel tasub vaid telefoni akusse jäänud viimase elektrivaruga helistada, ning juba ivakese aja pärast tõstetakse uus jõujaam treilerilt maha, ühendatakse otsikud ja võibki omaenda toodetud soojust ja valgust nautima asuda.

Tegelikult pole EE traati vaja isegi kokku rullida, toodetud elektri ülejäägi saab ju alati EE-le tagasi müüa ;)

Sina aga, lugupeetud generaatoritootja, palka muudkui uusi töölisi ja varu odavat metalli - elektrifitseerimist ootavad ka Soome, Rootsi ja Lõuna-Ameerika hajaasustuspiirkonnad.

Kuna maailma kuulsaim energeetik, Homer Simpson käib kopiraidi alla, siis tema pilti ma siia juurde ei pane. Küll aga leidsin ühe kena pildi tuulegeneraatorist.

Mööbli värskendamine

Kui sa juhuslikult tähele oled pannud, siis hetkel on väljas MaSu, mõnede hinnangul koguni TäPe. Mis omakorda tähendab, et rahval pole liigset raha, mille eest uut mööblit osta.

Aga peab see mööbel siis alati uus olema? Minu kogemus ütleb, et mida aeg edasi, seda õhemaks, pehmemaks ja haisvamaks uute mööblitükkide puitlaastplaat läheb, vana äraproovitud täispuit aga muudkui kestab ja kestab ja kestab... Ainult jah, kriimud ja täkked tulevad peale, jõnglased sodivad pastakaga ja lakk pleegib.

Kui sul koolipõlve tööõpetuse tundidest midagigi külge jäi (naised, te kuulake nüüd ka!), siis võta harjutamise mõttes esialgu mõni kodune mööblitükk koost lahti, lihvi ja laki puitosad uuesti üle, pane uued metallkinnitused, kui vaja, ning õmble uued riidest katted peale.

Kui nõksud käes, mine külla. Eks sa istumisalusel niheldes tunne ju kohe ära, mis konkreetselt remonti vajab, ja tee oma ettepanekud ;)

Mööblivärskendusbisniseks vajad sa paarkümmend ruutmeetrit tööpinda ning soovitavalt ka oma autot (kogemus näitab, et poolpidusesse Volkswagen Passati mahtuniversaali mahub täismõõdus kušett ilusti sisse. Been there, done that :)). Oma transport kulub sulle ära ka varuosade hankimiseks - vähemalt vanasti toodi mööbliriiet näiteks Narvast, varupuidu osas saad tõenäoliselt kohaliku saetööstusega kaubale. Õmblusmasin peab olema sihuke võimsamat sorti, kõige parem pidi olema selline, mida saab ka käsitsi ringi ajada.

Jah, mööbli remonti pakkuvaid firmasid on Eestis tükki mitu, kuid arvan, et väikestel tegijatel on sellel turul veel ruumi küll. Sest lisaks MaSu-le kütab vanamööbli ülesputitamisturgu ka pead tõstev taaskasutustrend ;)

Audioraamatud massidesse!

Sul on selge ja ilmekas hääl, r-i ei põrista, s-i ei susista? Varu siis endale veekarahvin ja paku ettelugemisteenust.
Ei, ma ei taha meie niigi näljapajukil näitlejailt viimast leiavakannikat käest võtta (muide, sina, lugeja, võid ju vabalt olla ka üks neist). Lihtsalt ettelugemist vajavaid tekste on kõvasti rohkem kui turul saadaolevat teenust.

Ma ei pea silmas ainult vaegnägijaid, ehkki ka see on üks tänulik, paraku mitte väga maksujõuline publik. Kuid pea igaüks meist on leidnud end tegelemas millegagi, mis on küll igav ja üksluine, kuid nõuab ometi tähelepanu ning vabu käsi ja silmapaari. Rekkarooli keerates või jalgrattapedaale sõtkudes sa samal ajal raamatut lugeda ei saa, kuid pisikesed kõrvaklapid on pea iga jooksja kõrvas.

Vaevalt et mõni kirjastus sulle vastavat tööd pakkuma tuleb. Parim, mida sa teha saad, on nimetet idee neile ise välja pakkuda. Osta korralik mikrofon koos kõrvaklappidega (viimased on selleks, et sa oma häält ise ka kuuleks ja kõnet kontrollida saaks) ning tee endale selgeks mõne vabavaralise helitöötlusprogrammi alustõed. Seejärel tee mõned proovilugemised - need on selleks ka head, et saad ise ka teada, kui kvaliteetset häält sa teed ning kas su häälepaelad üldse nii pikka lugemist kannatavad. Siis otsi mõni raamat või tark ajakiri, mida sa ise oleksid nõus tüütul lennureisil kõrvaklappidest kuulama, ja valmista mõned helilõigud. Siis mine teksti omaniku (eeldatavalt kirjastus) juurde ning paku diili: kas nad levitavad sinu loomingut ise ja maksavad sulle honorari, või lubavad oma loomingut sinul levitada ja tulud teete pooleks.

Võib muidugi juhtuda, et kõik kirjastused, mille poole pöördud, saadavad su pikalt ja keelavad sul oma väärtuslikku autoriõigust rikkuda. Pole hullu - õnneks on olemas klassika. Ka kõige karmim autorikaitseseadus ei kehti loomingu suhtes, mille autor on rohkem kui 70 aastat surnud. Tammsaaret küll rekkajuhtidele ei soovitaks, kuid teismelistel võib rulatamise kõrval "Tõde ja õigus" kohustusliku kirjandusena kõrvaklappides tiksuda küll. Rekkajuhtidele aga võid pakkuda omakompileeritud ülevaadet huvitavamatest kohtadest trassidel Tallinn-Barcelona või Tallinn-Ateena, lähtematerjali leiad sealt, kust kõik teisedki - Internetist :)

Edasi on juba lihtne - riputad valmisklipid veebi üles ja küsid igaühe eest näiteks kuni 99 krooni (lühemate eest võid ka viiekaga leppida). Maksta võib näiteks SMS-i või PayPal'iga.

Lõpetuseks võid Vanajumalale kõigisse Eesti olulisemate konfessioonide peakirikutesse mõned küünlad viia - selle eest, et Eesti keele kõnelejaid on ainult miljon. Ingliskeelses maailmas oleks sul juba paar miljardit konkurenti :)

Lähme laadale!

Siis, kui ma väike olin, olid laadad kuidagi hoopis põnevamad. Kaubavalik kaubavalikuks, selle hankimisega sai nõukaajal tavalises kaubandusvõrgus äkšõnit rohkem, aga meeleolu oli kuidagi hoopis laadalikum. Lapsi sõidutai karusselliga, plekk-kausi seest anti naljakate vorstitükkidega suppi, tegutses isegi päevapiltnik (jaa, mul on siiamaani alles pilt viieaastasest minust koos tolleaegse sõbrannaga valge luige sees - romantiik :)) Egas laadale minda pelgalt raha teemina/kulutama, kaubelda ja nalja peab ka saama.

Vanasti, veel enne nõuka- ja Wabariigi aega, näidati laadal ikka jõu- ja trikimehi, priitahtlikud pritsimehed puhusid pilli ja türgi alamad (kelle otsene järeltulija oli mõistagi ka Ostap Bender) petsid raha välja nii lõbusalt, et õieti polnudki kahju sellest ilma jääda.

Ülim aeg on vanad traditsioonid elustada. Näidatagu mulle laadal ehtsat silmamoondamist, maksan heameelega! Pudelisse villitud ehtsat Egiptuse pimedust ma vast ei ostaks, kuid igal juhul jään sihukese leti juurde seisma ja võib-olla soetan midagi muud selle kaupmehe rikkalikest varudest. Põrsaid kotis võiks kah pakkuda.

Aga sulle, hea lugeja, on mul sihuke äriidee: prindi välja posu silte kirjadega "GMO-vaba! Ei sisalda konservante ega kunstlikke värvaineid!", mine nendega laadale varakult kohale ning äri seal tegutsevatele juurika- ja muue fruktide müüjatele maha. Oluline on just rea esimene iga hinna eest pehmeks rääkida - järgmisele saad juba viidata, et kui sul silti ei ole, tekitab see ostjates kahtlusi ;)

Kusjuures kõige toredam, et keegi ei saa ju petta ka - ma võin mürki võtta, et kohalikel juurikakasvatajatel pole igasugu keemia jaoks rahagi :)

Tublid loomad

Oled talunik, harid niisama oma maalappi või oled muidu põllumajanduses tegev? Armastad viriseda kehva ilma, valitsuse ja kokkuostuhinna üle? Tohib, ma virisen natuke vastu ka?

Kus on kirjas, et üks õigeusklik põllupidaja tohib kasvatada ainult lehma, siga, kana ja võib-olla hobust ka (viimast küll, koos kasside-koertega, mitte söögiks)? Mille kuradi pärast veetakse lambaliha Eestisse Uus-Meremaalt ja seda on saada ainult Tartu turul ja Stockmannis? Tead ka, palju see seal maksab? Mine vaata järele, ja nuta siis edasi oma 20-kroonise kokkuostuhinna otsas.

Aga lammas pole ainuke maitsev loom. Miks ma ei näe poes ega turul küülikuid? Ah jaa, nende kasvatamine on kraad keerulisem kui raketiteadus. Vanasti kasvatati Eestis isegi nutriaid, kuhu need said? Läksid pärast kolhoosikorra lagunemist ojadele tamme ehitama ja ametlik statistika loeb nad nüüd kobrasteks?

Paar vutifarmi, tänu jumalale, Eestis küll töötab, aga millisest restoranist käsete vutipraadi tellida? Miks veetakse meile parte Ungarist ja hanesid Poolast? Miks ma leian Tallinna Kaubamaja sügavkülmkirstust Austraalia krokodilliliha, aga mitte eestimaist jaanalinnufileed?

Valitsuse kirumise asemel võiksite tiba turundust tudeerida, seltsimehed külaproletaarlased!

Kui kogu see zooloogiline loetelu silme eest kirjuks võttis ja pereliikmeks kasvanud kodulooma nagunii tapamajja saata ei raatsiks, siis kaaluge vähemalt kitse võtmist. Meie linnad on täis vanaemasid ja vanatädisid, kes usuvad kindlamini kui katekismust, et kitsepiim on ainumas, mis tänapäeva allergikutest pägalikele tervise tagasi annab. Kits on kena ja vähenõudlik, ehkki iseloomuga loom. Aga hais? Ma ju ütlesin, et kits on vähenõudlik loom - küll ta ära harjub :)

Milliseid tööpakkumisi vältida?

1. Rahvusvahelise firma maksete operaator Eestis vms - töötad oma kodust, vajalik arvuti, internetiühendus ja pangakonto ühes kuni mitmes Eestis tegutsevas pangas.

Mis äraseletatult tähendab seda, et sinu arvele kantakse kuskilt väljamaalt miskine papp, sina omakorda võtad selle automaadist välja ja annad nurga taga passiva onu kätte.

Pärast mida tuleb politsei parimal juhul kohe ja väänab sul käed selja taha, halvimal juhul, ja kui juhtub lollimat sorti politseiuurija olema, saad süüdistuse rahapesus ning krediitkaardiandmete varguses. Sa võid küll seletada palju tahad ja näidata isegi omaenda printerist väljatrükitud sertifikaati ja töötõendit, kuid võib minna üsna tükk aega ja nii mõnigi kohtuprotsess, enne kui uskuma jäädakse, et sa olid ainult tankmist, kes varastatud raha oma pangakonto kaudu puhtaks pesi.

2. Kosmeetika konsultant, ilutoodete müügiesindaja, tervisetoodete müüja, lisateenistus ja teised "tööta kodus, teeni palju tahad, ole iseenda peremees" tüüpi pakkumised. Eesti on lihtsalt liiga väike, et siin korralikku võrkturunduspüramiidi üles ehitada nii, et kogu sellega seotud toitumisahel ka päriselt söönuks saaks. Nälga jääb tavaliselt püramiidi kõige alumine aste, see tähendab sina.

3. Telefonimüük. Kui sa ei tea, mida see endast päriselt kujutab ning su närv ei kannata, et inimesed sulle 8 tundi päevas sitasti ütlevad, siis ära parem roni.

4. Töö välismaal, mille saamiseks tuleb vahendajale maksta. Eesti Vabariigis on keelatud tööotsijalt vahendustasu küsida, lisaks on tõenäoline, et jääd ilma nii tööst kui rahast.

5. Avaliku teenistusega seotud konkursikuulutused. Mitte et tööl iseensest väga viga oleks, kuid tavaliselt on neis pakutav koht juba täidetud, seadus aga nõuab perioodiliste konkursside läbiviimist. Raiskad ainult oma aega, energiat ja häid lootusi.

Kellel on veel teatud tüüpi tööpakkumiste osas negatiivseid soovitusi?
 Just selliseid, millele reageerides kas petta saab või millest töö tõeline vastik iseloom välja ei tule?

Igale töötule ajakirjanikule oma uudisteagentuur!

Said oma ajalehelt koondamisteate? Või pandi su ajakiri sootumaks kinni?

Pange pundi saatusekaaslastega seljad kokku, küsige ettevõtja starditoetust (parem siiski, kui ei küsi - miks, sellest allpool) ning asutage oma uudisteagentuur. Uudised saate sealt kust suured lehed ja ülejäänud portaalid - pressiteadetest, eelinfost ja teiste väljaannete tsitaatidest. Päris uudiseid võib muidugi ka teha ;)

Kes teie toodangut ostaksid?

Igal lehel on oma etteantud formaat, mis nõuab muuhulgas ruumi täitmist lühiuudistega. Enamus lehti, eriti väiksemaid, kellel pole piisavalt tööjõudu, et vajalikus koguses nuppusid toota, ostab hea meelega agentuuriuudiseid - esiteks ei pea pressikate ümberkirjutamise-toimetamisega ise vaeva nägema, teiseks on ikka natuke piinlik pressikat otse tsiteerida - palju soliidsem on lasta seda teha agentuuril :)

Jah, Eestis juba on üks selline uudisteagentuur - BNS. Aga selle firma hinnad on teadagi millised. Ei usu, et teil on teab mis keeruline neist soodsam pakkumine teha - eriti kui teil pole vaja pidada kallist kontorit ega teenida soomlastest omanikele jooksvat kasumit.

Tehnilisi detaile ega hinnakujunduspõhimõtteid ma siin praegu kirjeldama ei hakka, kui huvitab, võin hea raha eest konsulteerida ;) Aga arvan, et kulud saate tasa küll.

Kuid ilusam osa alles tuleb.

Kui BNS näeb, et tema kunded järjest robinal teie juurde üle tulevad ning nende tulubaas kokku kuivab, teevad nad loogilise ja äraproovitud sammu - üritavad teid üle osta. Ärge siis lahmima hakake - müüa võib alati, peaasi, et hind liiga odav ei oleks. Küll nad maksavad - BNS-i neegrid peavad lihtsalt mõnda aega madalamat palka saama ja veel paar aastat oma uudiseid Norton Editori toksima (no võib-olla on tehniline progress lõpuks siiski ka nendeni jõudnud, ehkki veel paar aastat tagasi oli Norton seal jätkuvalt kõva sõna).

Pealegi, järgmised koondatud leheneegrid tahavad ju ka oma agentuuri püsti panna ;)

Millistel tegevusaladel oleks praegu üldse mõtet tööd otsida?

Jah, isegi praegusel masuajal on ameteid, mille täitmiseks tööjõudu tikutulega taga otsitakse.

Üks mu hea sõber, elukogenud müügijuht ütleb alati, et majanduskriisi sügavust näitab hüppeline nõudluse kasv uute müügimeeste järele. Eriti algstaadiumis, mil kõik arvavad, et kokkukuivavaid müüginumbreid annab parandada uute müügijõudude ja agarama müügitöö abil. Osadel firmadel õnnestub nimetatud illusioon säilitada läbi terve majanduskriisi, nii et müügipersonali otsitakse ikka ja vähemalt katseajaks või pankrotini peaks töö olema kindlustatud.

Nagu alati, on personali juurde värbamas IT valdkond, aga see teadmine sind tõenäoliselt ei aita - progemist või võrguarhitektuuri sa ööl enne tööintervjuud endale selgeks ei tee. Testimisest ära parem unistagi, seal tuleb su oskamatus väga kiiresti ja väga ebameeldival viisil välja - nimelt tigedate klientide kaudu. Projektijuhtimisega võid isegi hakkama saada, kuid selleks, et ilma erialaste teadmisteta IT-projekte juhtida, läheb tarvis seesugust hulka küünilisust ja bluffimisoskust, millega oleks mõttekam hoopis poliitikasse trügida.

Kui poliitika juba jutuks tuli, siis peab muidugi märkima, et nii erakonnad, valitsusaparaat kui ka KOV-de inimesed elavad masuajal täitsa kenasti. Erakondade värbamislainest oled nüüdseks küll juba maha jäänud, aga kui jumal annab, ei jää praegused valimised ju kaugeltki mitte viimasteks. Riigikogu valimisteni jäänud poolteist aastat ongi paras aeg, et end erakonna hierarhias piisavalt kõrgele üles töötada.

Kui sa oled keevitaja, automaattööpingi operaator või mõnd muud täpsust ja kvalifikatsiooni nõudva ameti esindaja, loed sa seda blogi nagunii niisama oma lõbuks. Minu teada pole ka head kokad niisama ripakile jäänud - süüa tahame ju kõik. Kui sul aga teab mis kõva kvalifikatsiooni võtta pole, aitab sind hädast hoopis põllumajandus.

Tõsi ta on, eelmise vabariigi ajal, majanduskriisi haripunktis kadus suviti igasugune tööpuudus - kõik rahvas oli kas heinal, vilja koristamas või kartulit võtmas. Praeguse sotsiaalmajandusliku formatsiooni ajal on käsitsitööd muidugi oluliselt vähemaks jäänud, kuid kohusetundlikku ja füüsilist tööd mittepelgavat tööjõudu on taludes ja farmides jätkuvalt tarvis. Selle sektori tööpakkumised levivad muidugi peamiselt kohaliku külatelegraafi kaudu, nii et kui oled huvitatud, tuleb sul kohapeale maad kuulama minna. Samas on külatelegraafil ka see eelis, et saad võimaliku tööpakkuja kohta kohe ka kogu taustainfo kätte - kas maksab korralikult, kas süüa ja sooja veega ka pesta saab ning ega tal sitt iseloom ei ole.

Elukoha leidmine ei ole maal tavaliselt probleemiks, mugavused võib-olla vahel küll. Kõige olulisem, millega maal elades ja tööl käies arvestama pead, on transport - kui sul oma autot ja/või juhulube pole, siis unusta parem ära. Kui sulle meeldib kõrtsis-kohvikus jõmiseda, siis unusta ka parem ära - kõrts on tavaliselt kilomeetrite kaugusel ning napsuse peaga koju tagasisõit lõppeb kas avarii või, veel hullem, krõbeda trahviga.

Löö konkurente hinnaga!

Seoses kokkuhoiu ja allahindlustega tuli mul veel üks mõte.

Kindlasti on su elamine täis kõikvõimalikku kola, mida sa vaevalt et kunagi kasutad, aga mis su kappides-panipaikades sellegipoolest mõttetult palju ruumi võtab. Ära visata ka ei raatsi - on ju kõige selle eest omal ajal kallist raha makstud.

Aga ära viska ära - vii parem täikale.

Jah, praegusel ajal on konkurents täikadel eriti kõva, kuid sama skäib seal ka kõvasti rohkem ostjaid. Kes pahatihti pettuvad - kasutatud asjadel on hinnad kohati kõrgemadki kui samasugustel uutel asjadel poes.

Miks ma soovitan sul oma kunagi kalli raha eest ostetud träna poolmuidu ära anda? Eriti olukorras, kus sul raha on vaja võib-olla rohkem kui kunagi varem?

1. 1000 krooni potentsiaalset raha on vähem väärt kui reaalselt saadud 100 krooni. Eriti olukorras, kus sa võid seda tuhandet ootama jäädagi - turg on nõus raha välja käima ainult soodsate pakkumiste eest.
2.  Olgem ausad - sul tegelikult ei ole oma üleliigseid asju vaja. See tähendab, et nende tegelik väärtus sinu jaoks on null. Ja iga kroon, mis sa nende pealt teenid, on sinu puhaskasum.
3. Ruum, mis sinu kasutute asjade alt vabaneb, on eriti väärtuslik - sul on nüüd rohkem ruumi ja lihtsam koristada. Lisaks pole vaja osta uusi kappe kõikide asjade mahutamiseks.
4. Äkki saad koguni terve toa asjadest lagedaks? Mõtle, selle saab ju välja üürida ;)

Muuda kokkuhoid sissetulekuks!

Jah, mitte see pole rikas, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab.

Aga miks peaksin ma kokkuhoiunippe lugema ajalehtede nädalalõpulisadest, kus need pealegi kvartalist kvartalisse korduvad?

Kui oled koonerdamises eriti kõva käsi, ei viska naljalt ka täinahka ära, oled kõikidel aledel ja soodukatel püsikunde ning suudad kümne hiireklõpsuga korraldada ümbermaailmareisi, mille reisikulud on ainult 1999 krooni (ma ei mõtle seda häälega Ameerikasse sõitmise varianti), on suisa patt, kui sa oma teadmised vaka all hoiad.

Pane püsti oma kokkuhoiublogi (sissejuhatav kirjutis muidugi sellest, milline blogiplatvorm on kõige soodsam ;)) ja jaga oma tarkust. Kui sinu nõuanded on asjalikud ja nutikad ning rahvas leiab need kasulikud olevat, võid juba firmadele igasugu diile pakkuda. Ei, mitte suvalise kräpi vastutustundetu üleskiitmise vormis - sinu kontseptsiooniga käib paremini kokku igasugu soodukate ja alede väljahõikamine ning personaalsete allahindluskupongide väljajagamine.

Tehtaguära 2009! 

Vanad fotod digikäibesse!

Oled kõrgharitud fotograaf? Järelikult pole sulle õpetatud mitte midagi niisugust, millega reaalselt raha teenida annaks, nii et loe nüüd hoolega :)

Sest pole midagi, et sa juba aastaid erialast tööd pole teinud - mõned praktilised oskused on sul ikka alles. Arvuti on sul ju niikuinii ja skännerid pole kah tänapäeval kuigi kallid.

Näpuharjutuse mõttes otsi nüüd üles vanaema-vanaisa pildiarhiiv ja skänni see arvutisse. Tõenäoliselt saad sellest eluaegse digitaliseerimismürgituse, aga joo hoolega keefiri ja tuleta meelde, et töö=raha ja raha= uuem ja vingem fotovarustus.

Ühesõnaga, kui oled suguvõsa õnnelikult kõvakettale saanud ja luitunumad kohad uuesti arusaadavaks fotošopanud, mine ja kelgi sellega ülejäänud vahmiili ees. Küsi vanatädide käest üle, kes selle või teise pildi peal õieti onn, ja juttu jätkub kauemaks. Maini jutu sees, et sihuke teenus maksab 30 krooni pilt, aga "omadele" saad ka kolme krooniga ära teha. Midagi pole teha, skänneritahm on jube kallis :p

Kuna tänapäeva vanatädidel on vähemalt pooltel Rate'is oma konto, tekitavad sinna hindamiseks pandud ülesvuntsitud noorpõlvepildid muidugi sõbrannades paksu kadedust. Ja sulle uusi kundesid  :)

Lemmikloomale pole millestki kahju!

See idee on mõeldud peamiselt välisturule, sest Eestis naerdaks see esimese hooga välja. Kui sa sellega aga välisturgudel, eriti Aasia omadel kuulsaks ja rikkaks saad, võid oma toodet julgelt ka kohapeal turustada. Ja muidugi kaks korda kallimalt kui mujal - välismaa värk ju, peab ostma!

Selle üle ei imesta enam keegi, et kõige tavalisemale penile või kõutsile tuleb poest roppkalleid krõbunaid tassida, plekkida kinni eriline pehme ase, käia oma pudulojustel regulaarselt pediküüri tegemas ja mis kõik veel.

Aga spetsiaalne, hoolikalt väljatöötatud koostisega ning juhtivate tõpratohtrite poolt heakskiidetud joogivesi? Teame ju kõik, et looma organism töötab oluliselt teisiti kui inimese oma ning samamoodi nagu looma toit peab olema teistsuguse koostisega, sobib igale koduloomale ka veidi teistmoodi vesi. Loomulikult on kassidel oma rüübe, koerad lakkugu koerapärasema kuju ja sildiga pudelist kallatud vett, kilpkonnale peab olema eriline, pikaajalise säilumisega vesi ning koduprussakale on mõeldud oma, pisikeses pudelis loksuv vedelik.

Sul pole niisis muud teha, kui pakendada, turundada, laiali vedada ja rikkaks saada.

Arvad, et ei lähe läbi? Läheb-läheb - inimesed ju ostavad Nike'i tossusid, Prada kotte ja teisest maakera otsast kohaleveetud pudelivett. Isegi dieetvett :)

Miks keegi ei paku lahedate kirjadega T-särke?

Kiri lahedal T-särgil peab olema igasugu tarbetute ilustusteta, kergesti ja kiirelt loetav, kuid selle sisu peab lajatama nigu labidaga, nii et kõik ruumisolijad sinu sisenemisel su rinnaesist (või väljumisel selga) jõllitama jäävad ning vastavalt temperamendile kas omaette vaikselt itsitavad või kooris ja mürinal möirgama puhkevad. Väljamaakeelsete kirjadega on seesuguseid särke ju täitsa liikvel, maakeelsetest meenuvad paraku ainult "Welcome to Estonia" mitmesugused modifikatsioonid ning loomulikult Arkadi Žuk'i surematu looming.

Kõik muu laiatarbekaup on, kuidas nüüd öelda, kuidagi tavaline. Sihuke, mida võib kanda iga päev, olenemata päevast. Aga laheda kirjaga särk peab tekitama kandjas impulsi: "Jess, ma tahan seda! Nüüd ja kohe!", misjärel see siis pärast esimest, heal juhul ka teist kandmist kappi paremaid päevi ootama jääb. Samal ajal kui omanik juba uut särki nähes röögib"Jah! Ma pean selle saama - nüüd ja kohe!"

Ma loodan, et sa said juba vihjest aru - kasuta oma kreatiivsust ning tee kasvõi veebipood, kus kunded kasvõi enda väljamõeldud kirjadega särke tellida saavad. Aga igal juhul tuleks sul ka mõned valmiskujundused välja pakkuda. Näiteks tuletist vana hea seljal paikneva kirjaga "See on mul vana särk", mille esiküljel oleks siis praegusele valimishooajale sobivalt "Mulle meeldib Keskerakond/Reformierakond/IRL/misiganes muu partei".

Pesu komplekshaldusteenus

Omal ajal treenis ema sind vanakooli perenaiseks? Pesemine, triikimine ja kappilappamine käib enam-vähem automaatselt? Auto on ka olemas?

Praegusel raskel ajal on nõudlus koduabiliste järgi muidugi vähenenud. Kuid tegelikult ei olegi ju mõtet end ühe ja kindla majapidamise külge ankurdada. Korja parem mitme elamise must pesu kokku ning tagasta veidi hiljem pestuna, triigituna, korralikult kokkulapatuna ning tee vajadusel ka hädalisemad nõelumistööd.
Ümbruskonna poissmehed hakkavad sind kiiresti oma heaks haldjaks pidama ning mis seal salata, ega uuema aja noored näitsikudki triikrauaga teab mis head sõbrad ole.

Mõned nipid:
1. Ära topi pesemist vajavat pesu kilekotti, eriti sellisesse, mida müüakse prügikoti mine all - tulemuseks on vastik plastikulõhn riietel ning sa kaotad kundesid. Võta parem riidekotid, või tee ise. Neid saad ju ka pesta.
2. Hangi kuivati. Veider kulutus küll, aga teenib end kiiresti tasa, eriti talvel ja niiskete ilmadega. Otse kuivatist võetud pesu on lihtsam triikida ka.
3. Pea algusest peale arvestust, kellelt, mida ja kui palju sa pesta tõid - nii väldid hilisemaid nääklemisi.
4. Ära unusta, et hinnakujunduses pead arvestama ka oma sõidukulusid, elektri hinda, triikraua amortisatsiooni ja pesupulbrihankeid (viimane osta pigem veidi kallim, aga vähem vängema lõhnaga ja soovitavalt selline, mis allergiat ei tekita. uuema aja lastel on ENAMASTI mõni allergia ning kui sellega väikseimgi jama tekib, oled kundest ilma). Ära maksa oma teenusele peale!

5. Igaks juhuks hoia koduloomad muust pesust lahus.

Konkureeri Select surnuks

Suudad inglise keelest aru saada ja enam-vähem suhelda? Sul on kauplemissoont ja sulle meeldivad igasugu tehnikavidinad?

Siis telligi hiinlaste käest mõned sellised ja müü siin kasuga maha :)

Aga enne tee endale selgeks tollieeskirjad ning arvesta, et näiteks koopiate, eriti iPhone'i kloonide sisseveoga võib sul probleeme tekkida.

Seda ei pea ma sulle ilmselt meelde tuletama, et netist ostmiseks tee endale kas virtuaalne krediitkaart või osta päriskrediitkaardile kindlustus.

Arvestama pead ka sellega, et vidinate Hongkongist siia lennutamine võib võtta hea mitu nädalat

Kodulehe ümbertõstmine

Oled progeja või progemisfirma omanik, aga tellimusi napib?

Kirjuta skript, mis tõstab kogu Sauruse sisu koos senise lehekülgede struktuuriga mõnda normaalsemasse CMS-i - kas Drupali, Joomlasse või minugipoolest staatilisse HTML-i. Kui sa nii kõva progeja ei ole, siis kirjuta vähemalt selle asjanduse kasutusjuhend.

Roomajaga hädasolevad  firmad ja riigiasutused kuldavad su üle :)

Kardad, et Sauruse müüjad/arendajad solvuvad? Ära karda, neil pohlad, mis nende tootest pärast müüki saab. Minu kogemuse järgi on neil pohlad ka enne müüki :(

Midagi maitsvat

Naudid küpsetamist, vahukoorega plätserdamist ja kirsside ladumist kookide otsa? Eriti hästi õnnestuvad sul teravmeelsed kirjad koogi peal?
(Pilt: oddee.com. Veel koogiideid sealtsamast.)

Muidugi ei ole mõtet koduukse ette tordiletti üles sättida. Tee parem mõned eriti uhked eksemplarid ja vii need sünnipäevaks valmistuvatele sõpradele-tuttavatele-naabritele. Tunnista ausalt, et kavatsed oma kondiitribisnise püsti panna, kuid kuna sa alles uurid turgu, siis raha sa esialgu ei taha, küll aga soovid teada, kuidas maitses ja mida võiks paremini teha. Sa isegi ei pea mainima, et kui nad edaspidi torti peaksid vajama, saab sinu käest odavama ja parema kui poest. Kui neile sinu kokakunst vähegi korda läks, tulevad nad sulle ise ukse taha järjekorda ning ajavad oma tutvusringkonna samuti.

Teeme vinge firma

Tüüpiline Eesti äriplaan näeb teatavasti välja selline:
1. Teeme oma firma.
2. ...
3. Saame palju raha.

Oma firma on tore asi küll, paraku tahab firma loomine (või ostmine) ja käigushoidmine seda, mida sul parasjagu napib - raha. No võid ju osta mõne riiulifirma, aga raamatut tuleb pidama hakata üsna kohe - muidu lööb maksuamet sulle kammi turja. Rahast palju olulisem on siiski küsimus, MIDA sa selle firmaga tootma, müüma, vahendama või konsulteerima hakkad. Ehk sul on vaja head ideed.

Kust sihukesi saada?

Luban, et avaldan mõned ka siin, sellessamas blogis. Ent mõelda tuleb sul siiski oma peaga ja tegutseda oma käte ja jalgadega. Sa ei hakka ju endal naba paigast punnitama ja omaenda rahaga riskima ainult sellepärast, et mingisugune doktor Baarmän käskis :)

Parim viis teenida hulk raha olevat tekitada probleem ja see siis kangelaslikult lahendada. Aga kui nüüd hoolega ringi vaadata, siis lahendamist vajavaid probleeme on meie ümber piisavalt ka ilma juurdetekitamiseta. Katsu vaadata ringi mitte selle pilguga, et "Kelle või mille pealt ma võiksin teenida?", pigem suhtu nii: "Kas kusagil on probleem, mille ma saaksin lahendada?".

Mõtle nüüd ise ka - kuidas sa suhtuksid tegelasse, kes täiesti ilmselt tahab sinu pealt teenida? Kui tal just püstolit käepärast pole, siis vaevalt su käsi taskusse rahakoti järele ronib. Oletame aga näiteks, et sul on probleem - lapsele ei jätku lasteaiakohta, parajaid kingi/sulle vajalikku varuosa Eestis ei müüda, oled hädas ülikeeruka, kuid ülivajaliku dokumendi koostamisega või muud sellist - ning siis tuleb keegi, kes täiesti tühise tasu eest su mured lahendab. Sa ju topid lausa vägisi oma raha talle pihku :)

Sul endal on kunagi mõni seesugune mure olnud, aga leidsid ise lahenduse? Nüüd on sinu kord teisi aidata. Mõõduka tasu eest, mõistagi ;)

Järgmises jorus katsun anda mõned ideed, mis mul endal või sõpradel seni on kripeldama jäänud. Kui miskit sobib, kasuta terviseks. Kui endal hea idee üle, siis lisa siia kommentaaridesse või saada mulle avaldamiseks.

Kuidas leida hea töökoht?

Niisiis loodad endiselt palgalisena jätkata, loed ahnelt kõiki töökuulutusi ning saadad CV-sid usinamalt kui nigeerlased spämmi. Kuid sinu esialgne entusiasm asendub pikapeale närvilisuse, seejärel masendusega - umbes kahesajast kohast, kuhu sa kandideerisid, oled saanud vastuse ainult kahest, ja needki viisakad äraütlemised. Hakkad kahtlustama onupojapoliitikat, üleilmset sionistide ja illuminaatide vandenõu ning omaenda halba karmat. Pikapeale sulavad ka säästud ning täiendava rahasüsti vajadus kerkib järjest teravamini päevakorda.

Mida teha, et endale mingigi töökoht leida?

Meeleheites võid, müts näpus, seni veel töötavate firmade ukse taga käia ja tööd küsida. Enesemüügi kogemuste juurdesaamisena on see võib-olla isegi mõttekas, kuid pikalt ära seda siiski tee - mõjub hävitavalt sinu niigi napile enesehinnangule. Viimasest aga võib sul varsti tarvis minna iga viimast kui kübet, mida sul õnnestub kokku kraapida.

Nüüd peaks sulle juba selge olema, et lauspommitamine ei vii sind sihile. Sa pead täpsemalt sihtima, kuid selleks on sul vaja teada
a) sihtmärki ja
b) sinu käsutuses oolevaid relvi.

Niisiis alusta eeltööga. Eelkõige iseenda kallal.

Olukorras, kus tööandjail on võimalik valida sadade soovijate hulgast, valib ta muidugi mõista ainult parimad. Järelikult unusta põhimõte "Ma olen valmis vastu võtma iga töökoha, mida mulle peaks pakutama!". Ära parem looda oma heale õnnele. Sul on mingigi lootus saada töökoht siis, kui sa oled pakutavas ametis väga hea, soovitavalt parim.

Kuid siin on üks häda - väga vähesed meist, ma ise kaasa arvatud, teavad harva päris täpselt, milles nad tegelikult tugevad on. Ühelt poolt on iseenda objektiivne hindamine vist üks raskemaid ülesandeid maailmas, teisest küljest ei anna ka meie introvertne, ütleksin isegi kergelt sotsiofoobne lähikond meie kohta tavaliselt ka ei eriti palju ega kuigi kvaliteetset tagasisidet. Ehk eesti keeles: seal, kus on vähegi võimalik iriseda, üks õige eestlane seda ka teeb, ning seal, kus võiks kedagi kiita, on eestlane pigem siivsalt vait.

Heade sõprade juurde objektiivse iseloomustuse saamiseks pöörduda ei ole sügavat mõtet - kui nad on tõeliselt head sõbrad, ei ole nende iseloomustus tavaliselt väga objektiivne, kui iseloomustus seda aga on, võib juhtuda, et nad kohe enam ei ole sinu head sõbrad :)

Muidugi võid end testida ka omaette, kuid  võib-olla on mõttekas lasta seda teha sinu jaoks võõral inimesel ning talle selle eest isegi natuke maksta. Ei usugi, et sa oma raha eest enda kohta palju põnevat teada ei saa :)

Kui sa nüüd täpselt tead, millest su jõud üle käib, on juba lihtne leida ohver, st firma, kes veel isegi ei kahtlusta, et temast saab sinu tulevane tööandja, ning asuda metoodiliselt tema kohta luureandmeid koguma.

Tee endale selgeks, millega firma tegeleb, kellele on tema tegevus kasulik ning kes on selle firma võtmeisikud. Google on sinu hea abimees, kuid firmas töötav tuttava tuttav on veel parem. Kui kuuled, et firma on raskustes, ära heitu - võid pakkuda oma teeneid nende päästmiseks ;)

Ära löö käega, kui sulle öeldakse otse, et neil ei ole hetkel vaba kohta. Kui firma sind tõsiselt huvitab, paku ennast kasvõi vabatahtlikuks - kui juba jala ukse vahele saad ning oskad end kasulikuks teha, ei jää ka palgatöö tavaliselt tulemata. Või siis loo endale ise töökoht - paku välja idee ning ennast seda teostama.

Muidugi pole võimatu, et sinu oskused ja haridustase on nii spetsiifilised ning sinu profiilile sobivad firmad tunnevad mõlemad sind juba liigagi hästi ja on sind korduvalt nii ustest kui akendest välja visanud.

Sellisel juhul ei jää sul tõesti muud üle, kui vaadata ise, kust mõned kroonid teenida annab.

Tee nii nagu kõik teevad

Kõigepealt tuleb sul end muidugi töötuna arvele võtta. Kui sul õnnestus senisest tööandjast tüliga lahku minna, võid pöörduda ka tööinspektsiooni.

Kui sul uut töökohta varuks pole (ja eeldatavasti ei ole), suhtle oma sõprade-tuttavatega. Ei, pole vaja nuttes nende põlvi emmata ja tööd/raha/kaastunnet manguda - anna neile lihtsalt teada, et oled tööturul. Ei maksa loota, et ka parimal sõbral oleks sinu jaoks kohe midagi varnast võtta - samas aga saab ta ringi vaadata, sulle väärtuslikke vihjeid anda ning vajadusel ka sinu eest sõnakese kosta.

Vanal heal ajal loeti töökuulutusi lehtedest, uuemal ajal on abiks internet. Suuremad portaalid on CV Online ja CV Keskus, kui aga keeled suus, võib vaadata ka üle-euroopalisi tööpakkumisi (portaal ise on eesti keeles). Pisemad portaalid tasub kah igaks juhuks läbi lapata.

Isegi siis, kui sobivat pakkumist ei leia, tuleb CV ikka kokku panna ja üles riputada. Vingematel portaalidel käib see küsimuste-vastuste vormis, kuid tavaliselt tuleb see nagunii ka eraldi välja printida. Ühtlasi on CV kokkukirjutamine hea võimalus ka isiklike vahekokkuvõtete tegemiseks ning teatud sisekaemuseks - mõtle rahulikult järele, kas sa küsid töökohta ainult sellepärast, et sa mitte midagi muud ei oska? Igaks juhuks, isegi kui su vanus läheneb juba 60-le, on mõtet teha mõned kutsesobivustestid (siin on veel üks, mõned võõrkeelsed ka).

Kui CV ära saadetud, võid rahulikult jääda pakkumisi ootama.

Mida tõenäoliselt ei tulegi.

Kõigepealt - korja ennast kokku!

Ei ole parata, pean nüüd siia panema tüüpilist eneseabiteksti.

Ühesõnaga - sellest, et sa juhuslikult kinga said, ei järeldu veel automaatselt, et peaksid nüüd juba endise töökoha aknast välja viskuma - kui sa just ei ole kindel, et seal all ootab sind pehme maandumine. Viimasel juhul on paras annus dramaatikat just see, millega senistele kolleegidele endast kustumatu mulje jätta ning ennast uuele lainele sättida.

Kui sind ootavad ees kardinaalsed elumuutused, ei olegi mõtet teha nägu, et midagi pole juhtunud. Tee stseene, nuta ohjeldamatult mõne kobedama ekskolleegi rinna najal, jaga laiali oma senine töine vara (mäletad küll - "Toots, kellele sa maakera jätad?"), anna vanadele vihameestele pasunasse (hoidu siiski kehavigastustest, nii nende kui enda omadest) ning kaani kohviautomaat tühjaks. Kui su usk sulle niipalju kohvi ei luba, võid pärast ukse enda järel kinnilöömist jätkata kohalikus kõrtsis või selle puudumisel õllepoe trepil, üürates koos kohalike parmudega endise töökoha reklaamslõuganeid ning kasutades äärmiselt mittesihipärasel viisil nüüd juba väärtusetuks muutunud korporatiivgraafikat.

Järgmisel hommikul on sul muidugi piinavalt valus, eriti juhul, kui sul õnnestus eelmisel õhtul sirgeks lüüa nimetamisväärne osa koondamisrahadest. Aga pole hullu, mida rutem nälg sind kodust välja ajab, seda kindlamini sa jälle raja peale saad.

Jah, oma senisel töökohal veetsid sa umbes kolmandiku ajast. Jah, võib tunduda, et koos töökohaga kaotasid sa kõik - sissetuleku, sõbrad, ühiskondliku positsiooni, oma eksistentsi mõtte. Noh, kui see sind aitab, võid korraldada oma senise elu matused. Peamiselt selleks, et mõistaksid - oli mis oli, tagasiteed enam ei ole ning jätkata tuleb sellega, mis sulle on jäänud.

Aga jäänud on sulle päris palju - kaks kätt, kaks jalga, pea koos kõigega, mis seal sees, perekond, sõbrad, võib-olla koguni endised kliendid. Natuke aega tiksub sulle ka töötuabiraha, soovi korral õpetatakse sulle uut ametit ning kui sul juhtub olema hea äriidee, saad toetust ka selle käimalükkamiseks.

Polegi nii vähe?

Jäid töötuks? Pole hullu, aitame!

Firma, kust sa seni palka said, pani pillid kotti? Või üritas ülemus oma loodrist lehma lellepojale sissetulekut säilitada ja andis tema asemel hoopis sulle kinga? Ehk oli sul niisama juhe koos ja väljavaade veeta nõmedikest töökaaslaste seltskonnas pool ärkveloldud ajast nii kohutav, et panid ise avalduse lauale?

Kindlasti ei lohuta sind teadmine, et mööda Eestit luusib praegu kümneid tuhandeid, terves maailmas aga mitusada miljonit sinu saatusekaaslast. Kõht koriseb, laenud-liisingud hingavad kuklasse ja kommunaalid tahavad maksmist.

Oma praeguses olukorras ei vaja sa abstraktseid meetmeid tööturu elavdamiseks, sul pole kasu tulumaksualandusest ega 9 kuu pärast aset leidvast tööturukoolitusest.

Sul on kiiresti vaja uut töökohta. Või ei. Sul on vaja RAHA. Soovitavalt KOHE.

Kahjuks ei saa ma siia blogisse paigaldada suurt värvilist nuppu, mida vajutades hakkab su printer kohe rahatähti sülgama. Kuid ma võin sulle anda, nagu klassikud ütlevad, selle korteri võtme, kus raha vedeleb ;)

Tõsi, järgi minema pead sa oma isiklikel jalgel ning mitte minu, vaid sinu valged käekesed saavad olema need, mis klotsi koju peavad tassima. Mulle jääb tavapärane sõim tänulikult inimkonnalt ning tibake kustunud karmavõlga :)

Ei, ma ei kavatse sulle siin tutvustada võrkturustuse hiilgavaid võimalusi ning kui sind huvitavad internetiloteriid, püramiidskeemid või rahapesus osalemine, pead vastavaid teadmisi ammutama mitte siit, vaid internetist. Ma saan küll aru, et vanglaleib pole praeguse majanduslikult vähekindlustatud aja karjäärivõimalustest mitte kõige halvem, kuid palun ära seda teed siiski mine - minu pakutavad variandid on hulga lõbusamad ja tulusamad. Pealegi, kui ma maksumaksjana sinu muretu vanglapõlve kinni pean plekkima, väheneb mu motivatsioon sind nii praegu kui tulevikus tasuta aidata.

Ah jaa, kellel veel häid nõuandeid või selliseid rahateenimisnippe, mida endal vaja pole, võib need lahkesti siia kommentaariumisse jätta või mulle ülesriputamiseks saata.