Kui sul uut töökohta varuks pole (ja eeldatavasti ei ole), suhtle oma sõprade-tuttavatega. Ei, pole vaja nuttes nende põlvi emmata ja tööd/raha/kaastunnet manguda - anna neile lihtsalt teada, et oled tööturul. Ei maksa loota, et ka parimal sõbral oleks sinu jaoks kohe midagi varnast võtta - samas aga saab ta ringi vaadata, sulle väärtuslikke vihjeid anda ning vajadusel ka sinu eest sõnakese kosta.
Vanal heal ajal loeti töökuulutusi lehtedest, uuemal ajal on abiks internet. Suuremad portaalid on CV Online ja CV Keskus, kui aga keeled suus, võib vaadata ka üle-euroopalisi tööpakkumisi (portaal ise on eesti keeles). Pisemad portaalid tasub kah igaks juhuks läbi lapata.
Isegi siis, kui sobivat pakkumist ei leia, tuleb CV ikka kokku panna ja üles riputada. Vingematel portaalidel käib see küsimuste-vastuste vormis, kuid tavaliselt tuleb see nagunii ka eraldi välja printida. Ühtlasi on CV kokkukirjutamine hea võimalus ka isiklike vahekokkuvõtete tegemiseks ning teatud sisekaemuseks - mõtle rahulikult järele, kas sa küsid töökohta ainult sellepärast, et sa mitte midagi muud ei oska? Igaks juhuks, isegi kui su vanus läheneb juba 60-le, on mõtet teha mõned kutsesobivustestid (siin on veel üks, mõned võõrkeelsed ka).
Kui CV ära saadetud, võid rahulikult jääda pakkumisi ootama.
Mida tõenäoliselt ei tulegi.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar