teisipäev, 29. september 2009

Mööbli värskendamine


Kui sa juhuslikult tähele oled pannud, siis hetkel on väljas MaSu, mõnede hinnangul koguni TäPe. Mis omakorda tähendab, et rahval pole liigset raha, mille eest uut mööblit osta.

Aga peab see mööbel siis alati uus olema? Minu kogemus ütleb, et mida aeg edasi, seda õhemaks, pehmemaks ja haisvamaks uute mööblitükkide puitlaastplaat läheb, vana äraproovitud täispuit aga muudkui kestab ja kestab ja kestab... Ainult jah, kriimud ja täkked tulevad peale, jõnglased sodivad pastakaga ja lakk pleegib.

Kui sul koolipõlve tööõpetuse tundidest midagigi külge jäi (naised, te kuulake nüüd ka!), siis võta harjutamise mõttes esialgu mõni kodune mööblitükk koost lahti, lihvi ja laki puitosad uuesti üle, pane uued metallkinnitused, kui vaja, ning õmble uued riidest katted peale.

Kui nõksud käes, mine külla. Eks sa istumisalusel niheldes tunne ju kohe ära, mis konkreetselt remonti vajab, ja tee oma ettepanekud ;)

Mööblivärskendusbisniseks vajad sa paarkümmend ruutmeetrit tööpinda ning soovitavalt ka oma autot (kogemus näitab, et poolpidusesse Volkswagen Passati mahtuniversaali mahub täismõõdus kušett ilusti sisse. Been there, done that :)). Oma transport kulub sulle ära ka varuosade hankimiseks - vähemalt vanasti toodi mööbliriiet näiteks Narvast, varupuidu osas saad tõenäoliselt kohaliku saetööstusega kaubale. Õmblusmasin peab olema sihuke võimsamat sorti, kõige parem pidi olema selline, mida saab ka käsitsi ringi ajada.

Jah, mööbli remonti pakkuvaid firmasid on Eestis tükki mitu, kuid arvan, et väikestel tegijatel on sellel turul veel ruumi küll. Sest lisaks MaSu-le kütab vanamööbli ülesputitamisturgu ka pead tõstev taaskasutustrend ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar